reede, 29. veebruar 2008
You are too shy to get a boyfriend - really?
OKei, olen patustanud. Pole lihtsalt aega olnud siia kirjutada, lihtsalt. Arvuti taha vbl vast jõuab, aga nii kauaks et süveneda sellesse, mida ma vahepeal teinud olen ja siis veel seda kirja panna - teadagi liiga keeruline ülesanne minusugusele :)
Alustan sealt, mida mäletan. Nädala märksõna on kahtlemata nohu, sest esmaspäeval traavisin ma kaks korda trammipeale ja tagasi koju. Väga nagu ei taha sellest rääkida, kuna ma olin ikka suht tõsiselt pissed off. Igastahes, nahk märg ja külm tuul+vihm, tegid nagu piiisava töö, et mul ülejäänud nädal ikka midagi teha oleks peale söömise ja koolis käimise. TATT!! Õnneks oli nii, et mida kauem edasi, seda mõnusamaks päev läks. Koolis sain palju tarkusi juurde (nerd), trennis oli ka väga lõõgastav, välja arvatud siis see koht kui ma vastu posti kukkusin. Peale trenni Illuka sünnale. Oh jeerum! See on see, kui nädalavahetusel ei saa korralikult joodud. Muidugi tark tüdruk, sõin enne ikka kõhu korralikult täis. Ja siis hakkas alko voolama. Ja kallid töökaaslased ju ei saanud vaadata, kuidas ma ikka veel nii kaine olen. Sai tantsida ja värkki ja palju turvade klatši kuulata XD Nad polnud väga vaimustuses ideest, et üheks päevaks vahetaksime tööd ära. Ja ütleme nii, et mina ka pole enam, peale seda kui ma eile nägin ühte päris suurt kaklust. Borši ja veresuppi olid kõik kohad täis. Venelased tõmbasid loomulikult noa välja - bljäääd, mina nuga lükkama kõigil kõhtu bljäääd!!! Turval olid püksid ka jummalast lõhki... Ei aitäh! Pesen oma klaase edasi :) Teisipäev, samasugune minu arust, v.a siis joomine. KOlmapäeval mingi sünnipäev, pluss siis ohtralt joonestamist. Heh, annelinna korteriläbud, alati kutsub keegi politsei. Tööl oli ka täiesti hullumaja, palju need 900 inimest ikka ära jõuavad juua? Vastus: PALJU! Neljapäevase unisuse ajas kindlasti minema hommikul maamõõtmise praktika tuisu ja tuule käes. Vähemasti on järjekordselt üks oskus juures. Jälle päev otsa joonestamist ja siis Kristakese poole! Nämma-nämma napoleoni kooki ja teed sai. Siuke mõnus õdus chill. Ma muidugi sattusin tulema Krista ülikoolielu ühel tähtsamal momendil ja loomulikult ei jõudnud ära imestada, kuidas mõni inimene ikka nii rõõmustada suudab. Nunnu!Muidugi Krista phul on see naljakas. Jussile sai ka siis lõpuks soovitud head uut aastat.. teda pole elukaua näinud. Viilisin kah veits tööle minnes, sõitsin bussiga kesklinna ja tagant järele mõeldes, hea et ma nii kaugelegi sain. Tööle jõudes olin ma nii märg, et kurat duši alt tulles pole ma ka niii märg kui siis. KOgu tee oli mingi pask näos. Mina, kes mul on üsna normaalne puue ehk siis lühinägelikkus, nägin ilma prillideta ka paremini selles sitas kõndida kui prillidega. Täiega nummi, kui ükskõik kuhu sa keerad, tuul on ikka jätkuvalt vastu. No tänks alot.
Nii ma siis siin vegeteerin tööl (tõlkebüroos) ja mõtlen elu üle järele :) Väike tee ja värkki. Šokolaad on ka vaesele lapsele siin jäetud..
A seda kaa... 6. märts - Tartu paluks! Riia 13 ootab teid täies koosseisus. Ja et te seda kutset rohkem hindaks - ma jätan teatrisse mineku vahele ja olen isegi nõus süüa tegema ;) Ja kes Jussi näeb, öelge et see pole liiga kaugel tulla XD
kobises Brutalhamon kell 10:03