neljapäev, 10. september 2009
push the tempo
Selle nädala lõpuga ma ületan endal vist kohe kindlasti tempolimiidi. Vaid mõnus vahepala saabus täna - kooli pole, aga see ei päästa mind tööst ja 8 tunnist arvuti taga istumisest.Arvutist rääkides, mina ja juhtmed mitte ei lähe :) Eile ostsin endale suure hurraaga uue karbi olemasolevale kahele karbile lisaks. Alles siis avanesid mu silmad ja ma sain teada, kui palju juhtmeid on meie korteris - alates võidunud kollastest 60datest pärinevatest juhtmetest kuni täitsa neoonrohelisteni välja. Ma teeks panuse, et korra saaks nendest vähemalt maakerale ringi peale teha. Igastahes, et mitte kõrvale kalduda...WiFit tahtsin noh! Küsisin targa näoga poes veel üle, et kas ma ikka saan selle paigaldamisega ise hakkama...jaajaaa, kõik on eelseadistatud. SITTAGI ma ütlen! Kaks ja pool tundi ma mässasin, aga tõeliselt lollina tundsin ma ennast alles siis, kui mr.A saatis mulle paintis tehtud faile, seletades kuhu mis juhe panna. Siin on üks nendest eredatest näidetest:
kobises Brutalhamon kell 10:17
laupäev, 5. september 2009
hello peeny!
kobises Brutalhamon kell 12:51
reede, 4. september 2009
kõik on uus septembri kuus
Yeah right, sama pask hakkab juba kolmandat aastat järjest!Tõusen ma siis sujuvalt JÄLLE kell 9 hommikul, et oma home office'isse astuda, ma mida ma näen - mu absoluutselt lemmik asi sügise juures: VIHMA SAJAB! Ma lihtsalt Armastan suure tähega sügisesi vihmaperioode, kus ma tean et ma ei saa ega pea välja minema ja lihtsalt istud soojas toas akna ääres ja vaatad kuidas väljas vihma sajab. Ausõna, kui ma kunagi endale maja või korteri saama peaks, siis vähemalt üks aknalaud on kindlasti n-ö inglise stiilis. Suur ja lai ja mõnusa pehme kattega. Nii, et oleks pööörfekt istuda ja vaadata vihmasadu või lugeda raamatut. Nüüd oleks veel vaja vettpidavaid jalanõusi.
Nüüd lõpuks ometi mõistan ma oma ema ja miks ta tuleb nii väsinuna töölt koju...See office'i töö pole üldse lihtne. Ikka 8 tundi järjepanu arvuti vahelt nühkida. Nii tahaks ju hoopis laua peal põõnata. Alati on võimalik konsulteerida ka vanema õega, kes on selles lausa meister. On ju tema patendeeritud raamat 100 ja 1 viisi kuidas laua taga magama jääda.
Peaks mainima järjekordselt, et ma tahan WiFi't. Vanaema hoiatas nii umbes 30 minutit ette, et tal mingi sõbrannekene tuleb külla Tallinnast. Mida nad siin teevad, jääb mulle mõistetamatuks. Igastahes on suhteliselt piinarikas istuda siin arvutilaua taga ja mõelda, et keegi su selga taga hingab pidevalt kuklasse. Ja kui mailbox ei täitu tõlkesoovidega, võiks ju siia samasse diivanile pikali heita ja 20 minutit und nautida, aga oh ei. Nii hea oleks olla oma voodis, pehmete ja värskete linade vahel... Arvuti vajadusel süles, mittevajadusel lihtsalt muusika mängimas. Aga nüüd ei saa ma isegi fucking Felicity'it vaadata, sest ohh jumal vbl on siin mingi riivutu stseen ja just siis juhtub keegi mu seljatagant vaatama arvutiekraani, et millega see Paula seal tegeleb.
Raske..tõesti raskeks on tehtud see mu kooliaasta algus. Kohe mitte ei saa end mugavalt tunda.