Ma tahaks kohe alustada sellest, et SANDRA KALLIS, see postitus ei tule sind ülistav. Anna mulle südamest andeks ja ma luban sul olla isegi 30 minutit järjest mu peale solvunud. Mitte sellepärast, ert mul ei oleks sinu kohta midagi ülistavat kirjutada ja et sa mega numps ei oleks, aga ma lihtsalt oleks pidanud seda kohe eile, peale meie super MSNi vestlust tegema... nüüd pole lihtsalt piisavalt mojo't peal selle jaoks.
Täna olen siis oma päeva sisustanud peamiselt ideede genereerimisega - nimelt kuidas ma peaks/võiks viilida jõululaua eelsetest kohustustest, mis kaasnevad Riia tänaval elamisega. Mu kõige mõjuvam põhjendus on vist see, et minu ja Anni aastaid tehtud töö on end ammendamas ja me peaksijme saama nautida lihtsalt kohale tulemist, söömist ja ära minemist. Kuna ma eelnevad 18 aastat olin tulnud Tartusse alati jõuludeks ja saabunud teatava varuga et linnas niisama ringi vaadata, siis paraku on see lõppenud Tallinna inimeste orjamisega köögis ja laua katmisel - nüüd ma ütlen peab olema teisiti. Ma tahan saabuda viimasel hetkel ja nautida...lihtsalt nautida sööki, ilma et ma oleks närveldades pidanud lauda tassima läbi maailma kõige kitsama koridori ja stressama selle üle, kas kõik ikka sai lauale ja kelle koht kus on ja et keegi ei solvuks jne.
tegelt ma mõtlen, et mu kohusetunne karjub kõige väham siis, kui mul tegelt on asja ja tegemist ka sel ajal... seega ma jätan jõulukinkide ostmise kõige viimasele hetkele. ma loodan et pood pole ainult ülerahvastatud, sest siis oleks ka ju tore jõuluRAHU.
Haha, praegu käib taustaks klassika lugu, vaieldamatult. Britney Spears - Hit me baby one more time
Ma arvan et sellega oleksgi sobilik lõpetada mu vinguv jõulueelne postitus.
Tegelikult peaks siia nii puhtalt huvi pärast kirja panema ka praeguse kehakaalu ja siis peale jõule tegema uue postituse juba uue ja veelgi säravama kehakaalu numbriga :D