laupäev, 13. märts 2010
rebaslend coetus 2009-2
Masterplaan sai alguse mõttest minna lendu nädala keskel, et ikka võimalikult palju ksv!! Tuleks ja kaitseks oma vara ja keegi ei sõidaks nädalavahetuseks koju. Juba ammu sai vaadatud, et need kuupäevad on ideaalsed (peaaegu) kõigile. Plaan kaduda enne koosolekut, imponeeris meile kõigile. Saime kell 17.10 kokku raudteejaamas. Kui ma olin peatuses umbes kümme minutit bussi oodanud, et jaama sõita, tuli meelde, et TELEFON jäi koju. Klassika! Ruttu üles ja alla, kui uksest välja sain, läks buss täpselt nina eest minema – egas midagi: ELU spurt Pepleri tänaval asuvasse peatusesse..jõudsin. ülejäänud bussisõidu ähkisin, mõelda väga ei jõudnud ja ärevust veel ei tekkinud. Viimased rebased rongi peal + üks vil! Tegime esimese arve – rongipiletid Tamsallu! Rongisõit oli ärev ja meeleolukas, lennu algust tähistasime Sovetskojega. Rongi pealt maas, esimene käik Grossi poodi. Esimesed raskused loomulikult tšeki küsimisega „Tere! Palun tšekki Filiae Patriae nimele” „Misasjäääää??? Kuidas see kirjutatakse? Ega ma olen maa inimene, ma ei pea teadme neid teie korporatsioonide nimesi ja kui palju neid on...ving-ving-ving” Parim koht oli see, kui ma hakkasin talle seda spellima ja ütlesin tühiku asemel space ja ta trükkiski sisse SPEISS !Peatumispaigaks oli meil Liis S. tädi pubi „Vatsu pubi”. Kohale jõudes tahtis nälg silmanägemist ära võtta, seega lendas köögitoimkond täiega peale. Menüüs fritüüris valmistatud friikartulid, kanatiivad ja pelmeenid, starteriks kartulisalat. Ma oleks tahtnud filmida seda tempot millega need taldrikutäied rasvast nõretavat junkifoodi hävinesid. USKUMATU! Meeleolu hakkas juba tekkima, tegime endale baaris esimesed joogid...tekkis veel meeleolu. Hotshoti ringi saatel loosisime endale rebas-ametid, mida vandusime täita lennu jooksul auga. Paulast sai rebaslennu laekur – raha, raha, raha! Ma ei tea mitu cantus, välreferaati ja JOOKI hiljem otsustasime mingis shetkelises segaduse hoos teha inimpüramiidi?! Venitasime ikka korraliku kolmekordse välja, kuigi neljandalt korruselt on siiski Tuuli puudu. Mõni teine segadushoog korraldame kindlasti ka selle ära. Veel paar jooki, välkreferaati ja cantust edasi, leidsime iiri folgi plaadi ja loomulikult oli aeg küps üheks korralikuks iiri tantsuks. Nii umbes poole sellest tantsust leiutasime samme ja tempot välja, ülejäänud poole sai korralikult võhmale. Esimesed hakkasid juba vaikselt kustuma... riided vahetati mugavamate ja õhulisemate vastu ning varsti juba oligi kuulda ainult Triinu Lukase norskamist...
Hommik polnud niiväga helge aga hullu polnud ka midagi – ärgati loomulikult laevakella kolistamise saatel, mis ma arvan nii mõnegi jaoks polnud väga meeldiv. Aga kuna kella helistajaks olin ma ise ja olin omadega juba päris ärkvel, siis ma sellest suuremat numbrit ei teinud, et kellegile teisele selline äratusidee ei meeldinud. Siis sai alguse suurejooneline koristamisshow Zukker poolt. Negližee nagu me seda nimetasime ja täispikad kontaga saapad...pane sinna juurde mopp ja saad oh millise vaatamisväärsuse. Selline peaks olema üks koristav naine! Uimerdasime tunni või kahejagu, menüüd järkuvalt rämpstoit – burks, lastepraad, pelmeenid jne. Võtsime ette rahvamatka Siberisse aka uisutama Uudekülasse. Väljas oli ilm parajalt tuuline, et uisutades allatuult ei pidanud hoogu lükkamagi, see-eest vastutuult võttis juba võhmale. Enne kui uisud jalga saime, olime muidugi kindlad et hakkame kohe hokit mängima ja isegi tiimid said vist moodustatud kuid kuna jää peal oli mõnel raskusi püstiseismisegagi, siis jäime tavalise uisutamise juurde. Kasutasime ära ka võimaluse ajada ksv!! närvi soomekeelsete tekstidega pildi näol. Hiljem selgus, et nii mõnigi mõistus sai petetud, ning arvati siiralt , et me olemegi Soome põgenenud. Läbikülmununa veetsime veel paar tundi pubis, lüües kokku arved ja mina isiklikult ahhetades et ma jälle kõige suurem kõri olen :D sai mängitud ka Aliast, kus suutis hiilata jällegi kord Triinu. Anneli Hallik seletab Triinu Lukasele: „Ema võtab uue mehe. Kes see mees siis sulle on?” Triinu: „Armuke” Naiss! Enne rongi peale minekut loomulikult kohaliku Grossi poe külastus, menüüs söök ja jällegi kord – JOOK. Rongisõit oli juba ärev ja meeleolukas, esimesed teated paanikaolukorrast konvendis. Nimelt oli läbi otsitud üks vil! kelle lapsevankrisse mahuks ju kindlasti keegi ära peale tema enda lapse. Organiseerisime endale transpordi raudteejaama sõiduga suunal Tähe 73. Üks auto oli teistest maha jäämas ja helistasin Liisile et mis värk on? Ma olin selleks ajaks vist juba päris paranoiliseks saanud, et jäin täie pasaga uskuma, et nad olid raudteejaamas avastatud Krista sarve poolt, kes oli seal patrullimas käinud. Jube! Never do that again please! Ma ei tea küll kuidas me sinna korterisse ära mahtusime, aga we did it. Mingi hetk oli meid seal isegi 17 ja korter ise on vbl 20m₂. Olles juba piisavalt küpsenud oma paranoia otsas, tabas meid umbes pooletunniste vahedega totaalne paanika ja siis jälle totaalne rahulolu ja õnnetunne. Samal ajal vaevlesime
kõik aga salaja kõhuhädade küüsis, kuna eelmmise õhtu menüü mõjus kõigile väga raskelt. Mull oli kõhus! Kell 4:10 startisid Anubis ja 5 meest konvendi poole. Kohale jõudes tabas neid suur üllatus, kuna abiväge oli nurgataha kogunenud umbes 30. Egas siis midagi, töö kiire ja korralik – läksid mehed, blokeerisid ihuga uksed-aknad, teised mehed panid redeli hange paika ja enne kui keegi reageeridagi jõudis, oli Anubis juba poolel teel redelist üles. Vups vil! toa aknast sisse ja tehtud :) siis tabas Tähe tänava korterist kiljumislaine, sest kui 11 piffi ikka häält teevad, siis on ikka tehtud. Kiirelt tellisime 3 taksot ja saabusime oma tõldadega ukse ette. (südamerahuga oleks tiirutanud veel Tartu peal, kuna nüüd oli kindel, et kulutatud raha makstakse ju tagasi) Maja ees ootasid meil nukra aga samas veidi õnneliku näoga ksv!! ja meie toredad abilised, kes olid rõõmsa sündmuse õnnestumise puhul kaasa võtnud pudeleid šampusi. Tõstsime ome säilitatud värvishotid ksv!! terviseks ning pea 40nene koor laulis meie coetuse laulu. See pole vist veel varem nii hästi välja tulnud :P