teisipäev, 2. märts 2010
Vabariigi aastapäev
23nda õhtu Combichrist oli suhteliselt väsitav, arvestades fakti et peale 4 tunnist kontserdit tellisin ma vist üle 1,5h taksot. Tallinn ikka rokib ja Eesti inimesed pööravad ära kui vaba päev on. Kellegi iPhone'ist sai lausa otsitud huumortakso numbreid, millest ma kuulnudki polnud - Global takso, Alfa takso jne. Jäsemed olid suhtelised läbi külmunud, niiet kui me kell 3 alles koju jõudsime, olin ma suhteliselt pissed off. Või see on tegelt veel vähe öeldud, sest ma teadsin et see sama komejant ootab mind kahe tunni pärast uuesti - oli vaja 5.45 bussi peale jõuda, et Tartusse saada. Kell 5 hakkasin siis vaikselt tellima, lootes et selleks ajaks on enamus inimesi juba kuidagi koju saanud. OH EI mind lollikest! Võtsin siis lahti lehe taksod.net ja hakkasin lambist helistama, ma isegi ei vaadanud enam kilomeetrihinda. Kujutage ette, ei Tulika ega Tallink taksol polnud vaba autot. Oi kuidas ma läksin närvi. Takso sain siis kella 5.35ks ukse ette, tuletan meelde et buss läks bussijaamast kell 5.45. Panin selle toreda taksojuhi siis ultimaatumi ette - kas jõuad jaama või hängin sinu taksos järgmise bussini Tartu. Täpselt minuti pealt olime jaamas, jooksin oma suure reisiseljakotiga üle parkimisplatsi nagu tropp. Kusjuures läpakas sinna enam ei mahtunud ja ma pidin selle kilekotiga kaasa võtma :D:D:D mingi mikrobussi tüüpi ööbuss oli. Jõudsin rahmeldades ukse peale, viskasin talle kortsus raha näpuvahele ja hakkasin kohta otsima. LOOMULIKULT õnnestus mul kinni jääda igale poole oma seljakotiga, sest kabariiti ma ju ei tunnetanud. Prantsatasin maha, siis olid kindad kusagil poole tee peal maha kukkunud, roomasin nendele järele, siis ma ei mahtunud kotiga ühele istmele ja häda ja viletsus. Aga lõpuks sain vist oma 2le öösel magatud tunnile ühe või poolteist juurde!
Päiksetõusu saatel jõudsin ma Tartu linna piirini ja kui ma koduuksest sisse astusin oli täielik võitja tunne - I did it! See möödus umbes 5 sekundiga, kui ma oma toa uksest ...hmmm sisse astusin oleks nagu vale sõna. Pigem nagu ukse peale lolli näoga seisma jäin. Vahepeal oli ju olnud köögiremont, mis oli veel viimaseid lihve saamas. Seega kõik asjad, mida te kujutate köögis ette, olid minu toas. Vanaema oli teadlik mu tulekust ja oli spetsiaalselt kaevanud tee mu voodini. Mujale polnud võimalik ligi pääseda. Kui ma siis teatasin, et öösel arvatavasti koju ei tule (obviously) ütles ta imestunud näoga, et voodi on ju vaba! Pohhui see, et voodis oli liigselt igasugu muid tavaari, voodi kõrval oli KÜLMKAPP!!! ja lisaks sellele veel linnud koos terve köögilauaga. Mugav oleks muidugi olnud hommikul voodist istukile tõusta, võtta külmkapist süüa ja panna jalutsis olevasse mikrolaineahju!
Kell pool 10 jõudsin koperdades siis konventi, et asjalik isamaa tütar olla ja Tähetorni juures ikka täie raha eest külmetada. Tegelikult oleks ma võinud selle kõik skippida, aga tahtsin Leo'd piiluda *punastab* Iseenesest läks üritus isegi asja ette, sest mina nägin teda, vastupidi aga offkoors ei toiminud. Aga piiluri roll on mulle alati meeldinud :) Ja nagu välk selgest, puhkusemeeleolulisest taevast, tuli rebaskohustused köögis. Keerasin kärmelt lausa kaks tainast kokku, mingid plaadipitsad ja asjad ja mu lemmik - veepargi lõbustused kraanikausi ääres. Korraks käisin vist isegi köögist väljas, aga see oli ka kohustuslik aktus. Kui ma siis päevast väsinud ja tülpinud näoga oma ac emale näole andsin, läksid sekundiga silmad särama, sest selgus tõsiasi, et kohvikusse minek!!! Peale seda hiilisin Leo juurde, kust nagu ei tahtnudki lahkuda. Oleks võinud sinna ennast luku taha panna, aga kuna Krista nii hea tüdruk, kutsus mind enda juurde pingviinirallile ja mõni mees läks valvesse, siis kiirelt koju ja duši alt läbi ja Krista poole šampusega, endal vägagi rahulolev nägu peas. Šnikk ja šnäkk ja jook ja minek Sakalasse. Pidu oli iseenesest ju okei, aga ma kahtlustan, et kui seal umbes poolt saali täis effpenaatoreid poleks olnud, siis oleks suht jalgade piin olnud. Juttu jätkus kuni koogi ja Krambambulini, mis kahjuks maitses kui halb glögi (ootasin midagi paremat ja ka hiljem väideti mulle, et see polnudki mingi õige värk)
Loomulikult ei puudunud üritusest ka klassikaline Paula etiketti feil - panime saapaid jalga ja vaatan, mingi tüüp kisub minu mantlit tooli pealt. Ütlen siis uhke näoga et see on MINU oma, mille peale teatatakse mulle et MA TEAN. Oi kuidas ma punastasin! Ups, pole ikka harjunud veel viisakate meestega vist. Üritus sai lõpu ma usun juba mingi 1 või 2 paiku ja voodis teki all kaisus oli ka hea peale seda!
kobises Brutalhamon kell 21:32