neljapäev, 13. mai 2010
Otsustasin siis ikkagi teha Volbri/Tudengipäevade postituse. Vaatame nüüd kas ma neid asju õigetsi mäletan ka... järjekord võib kohati sassi minna, kuna tegemist oli siiski toksilise nädalavahetusega.Nädal sai alguse Ameerika Filmi Ajaloo iseseisva tööga, mille ma loomulikult (nagu enamus asjad) olin jätnud viimasele hetkele. Tähtaeg sama päeval kell 6. Läbi oli vaja töötada Hollywoodi teke. Tore! Tehtud! Alguse said ka meie toredad Linnaehituse Ajaloo loengud juba eelmises postituses mainitud toreda Francesco de Lucaga. Peale õhtust tantsimist Sakala ees ootava viinatakso peale ja hopp! Kolm meetrit edasi Öölaulupeole. Ma vbl olen juba vanaks jäänud AGA see pole mingi vabandus minu arust – laulud olid jõle üksluised ja igavad, üsna kähku naasesin öisesse valvesse.
Paar puhkehetke ja kolmapäeval eelsoojendus nädalavahetuseks – Tudengipäevade raames toimuv Pubiralli. Ütleme nii, et ma sain alguses valesti aru asjadest ja olin valmis igas punktis (kokku 7) jooma vähemalt pool liitrit õlu ja seda kõike aja peale. Raekoja platsile jõudes värviti mind tiimikaaslaste poolt (Annika ja Evelin – tiim Pingviin) neegriks. Oodata jäi AINULT tund. Vahepeal selgus tõsiasi, et igas punktis tuleb siiski juua poolene õlle kolme peale. Sellest oli ka muidugi kasu mingil määral, sest janu oli suuuuuuur aga kõhtu palju ei mahu.
Stardikoridoris piinas meid mingi mees mikriga. „Aga kas te teate miks jääkarud kunagi pingviine süüa ei saa? – Neeger on vahel!” Esimene õlu läks üsna libedalt, ülesandeks vaid täringuviskamine. UG’s läks asi karmimaks – kaks moodustavad käsi ristates tooli, kuhu kolmas peale istub ja joob. Jooja vahetudes tuli ka tool „ümber tõsta”. Suht aeganõudev ja massi arvestav. Kui me poole kannuga hakkama saime, karjusin ma et krt tõstke mind nüüd üles ja hoidke, ma teen lõpu peale! Ja OI KUI raske oli joosta peale seda... vabandust küll, aga oleks tahtnud enne korraliku rögina välja lasta. Krooksus järgnes mingi õhupalli ülesanne, mis ei tundunud eriti keeruline.. purgist joomine on keeruline. Ühesõnaga, tehtud ja edasi püssikasse. Ma ei tea kui paljudel teist on nagu hästi hästi kiire olnud Krooksust Püssikasse, aga meil oli – seega leidis Annika toreda tee poole mäe pealt kusagilt teise inimese vaarikavõsa ja klaasikilde täis aia läbi. (Sidenote: Paula kandis sukkasi ja seelikut, jalanõu tald oli olematu) Püssis hakkas õlle lahendamine muutuma juba raskemaks, enne seda oli õnneks piisavalt pikk ülesanne mida lahendada (morse kood vms). Klõmm ja minek. Vaevaliselt, vaevaliselt läks see teekond Big Beni. Maailma debiilseim ülesanne, kui sa oled läbinud joostes ja joodes pool Tartu vana linna – seni kaua kuni üks joob, peavad teised kükke tegema. Igastahes minu elu koledaimad kükid :D Teekond järgmisesse pubisse Ristiisa oli selgelt juba markeeritud okselaikudega. Ja ei suutnud ka meie tiim lõpuni vastu pidada – Annika õnnistas Raekoja platsi sisse oma kauni meistriteosega. Total time – 26 minutit ja sekundeid peale. Pärast otsustasime õlle alla loputada siidriga, peale mida ma avastasin et Paula on purjus, aga mitte nagu öäääüüü i’m drunk vaid nagu superenergiliselt aktiivne purjus :) Kutsusin Leo järgi ja see talutas oma neegri koju magama.Järgmine päev pühendusin taastumisele ja niisama olemisele. Reede seevastu oli täis kokkamist ja tõmblemist. Volber kui ak. maailma aasta sündmus tõotas tulla väsitav aga tore. Rongkäigud on mulle alati meeldinud, hoolimata sellest kas sajab või mitte.. aga mägedest turnimine niiväga enam ei istu :/ eriti kontsadega.... Loomulikult suutsin ma oma värskelt ostetud 130.- sukad katki teha juba volbri kinnises osas, niiet väga ei põdenud enam, kui ma suutsin need toore sõrme jõuga vetsus käies katki rebida. Ma tõepoolest ei tea, kuhu kadus aeg aga eks ta nii ole, kui sa pidevalt edasi-tagasi saalid. Kell oli juba pool 4 kui saabus Leo oma eskordiga, kellest üheks neist osutus mu enda täditütar.
Oh my.. propageerime alakate joomist! Õige meeleolu hakkas alles saabuma...otsustasin enne minekut teha endale soojenduseks kaks viinakoksi ja Katuga ühe tekiila. Nii lahkusingi lõbusas meeleolus suundudes Sakalasse. Saali astudes vastas mulle ausalt vastu sama pilt, mis aasta tagasi, kui ma polnud veel organiseerunud – Sakala saal on täis amelevaid ja tantsivaid jorsse. Uskumatu lihtsalt! Suundudes tagaaeda külasimmanile, leidsime sealt eest Ove, kes oli ennast maskeerinud toitlustajaks ja seetõttu pääsenud sisse ilma ülikonnata. Andekuse tipp, rebased tõid talle isegi topse, et ove saaks ikka oma viina korralikult tarbida :D Ühe sigareti eest õnnestus ka tagasi saada üks tekkel, mis kellegil maha oli pudenenud. Kui suht kiirelt hakkas see grillikärsahais närvidele, ning minek! Kokkuleppeliselt offkoors Esticasse. Minu puhul raske ülesanne, kuna sellesse konkreetsesse organisatsiooni on alati kuidagi raske oma värvikandjat kaasa leida. Kiire läbikäik EÜSi majast, kus õnnestus kohata üle pika aja Hannest ja Kauri, kes olid mõlemad vaieldamatult lõbusas meeleolus.Esticasse jõudes valdas mind eelkõige suur soov istuda, kuna jalad oli kella 4 päeval pigistatud uutesse kingadesse...sellest oli möödunud juba üle 12 tunni. Meeldiv seltskond ja meeldiv jook – aitäh kallid kaasrebased, kellel õnnestus teha mulle kaks gini koksi mahlaga suhtes 1:1 poole liitrisesse topsi :S Aitäh Katu, kes sa olid nii vallatu, nii vallatu.. ja keda ma koju lohistama ei pidanud :D Kell pool 9 panin ma siiski oma sõna maksma ja vedasin koju Leo, Mona ja Sussu kellest kaks viimast suundusin ma loodan erikodudesse :D:D:D
Hommik oli raske... äratus kell 11.30, 12, 12.30. 12.45 saime lõpuks üles, duši all käidud ja kella kahese bussi peale Tallinna.
Aga sellest juba järgmine postitus, kuna praegu peab lonkava inglise keelega õppejõudu kuulama hakkama.